MINU KOOLITEE
Oh kooliaeg, oh kooliaeg,
millal sina tuled?
Mul on valmis juba
pliiatsid ja suled.
Minu koolitee Vara valla Kaarli 6-klassilises Koolis algas sügisel 1934. aastal. Lõpuaktus oli 24. mail 1940. Viimane lend esimese Eesti Vabariigi ajal. Vilistlased olime: Haljand Grünvald, Herta Koort (Koppel), Vaike Märtson (Kasela) ja Felda Säärits (Kukk).
Koolijuhatajaks oli Johannes Kütt ja õpetajad Olga Sass, Juhan Helisalu ja Julius Sisask. Koolimaja ühes otsas oli Johannes Küti tuba ja köök, teises Olga Sassi tuba ja köök. Vahepeal oli 3 klassiruumi, kantselei ja koridor, kus olid riidenagid. Klassid olid liitklassid.
Õpetajad olid toredad ja abivalmis meid õpetama. Õpetaja Olga Sass oli väga hakkaja õpetaja ja ka kodutütarde juht. Tal olid abiks rühmajuhid ja mina olin üks nendest. Suvel viis kodutütred ja noorkotkad ekskursioonile Petserisse. Kui president Konstantin Päts tuli Tartusse Kaitseliidu majale nurgakivi asetama, olime meie, kodutütred, seal auvalves.
Olga Sassi käsitöötunnid olid väga oodatud. Õpetas meid tikkima ja kuduma. Sealt tuli ka minule armastus käsitöö vastu, mis püsib siiani. Emadepäev, kevadpidu ja jõulud olid väga oodatud. Ta õpetas deklamatsioone, näidendi ja kõike, millest on elus kasu olnud. Lõpuaktuseks kirjutas kõne, mida pidin esitama ja on siiani alles.
Sügis ja kevad olid toredad, siis sai õues mängida ja vahel ka lehti riisuda ja kevadel aias töötada.
Nii möödus minu kooliaeg Kaarli koolis. Sealt sain kaasa nii palju mälestusi.
MEENUTUSI
Kui väed olid välja viidud, algas Kaarli koolis õppetöö. Et õpetajaid polnud, kutsus minu kooliaegne juhataja Johannes Kütt mind õpetajaks. Arvasin, et olen liiga noor ja pole pedagoogilist haridust. Tuli ka külanõukogust käsk, et tuleb minna.
Oli sügis 1945. Olin 19. aastane ja esimesi nõukoguaegseid õpetajaid. Õpetajad olid Aksel Henning, Helga Hinno ja mina. Tuli õpetada kõiki aineid, mis kavas oli. Mul oli saksaaegne keskharidus, otsustasin minna Tartu Õpetajate Seminari loodusloo-maateaduse osakonda end täiendama. Seal möödusid kõik koolivaheajad. Oli lõpetatud kaks kursust ja osa eksameid ka kolmandast, kui sain teada, et lõpetada ei saa, peab olema nõukogude keskharidus. Siis sõidutati ka isa Siberisse ja ma olin ebasobiv inimene lapsi õpetama.
Õpetasin lapsi nii nagu oli mindki õpetatud. Tegime ka jõulupidu (nääripidu). Õpetasin lastele näidendi, mida 2002. aastal aastapäeval meenutas üks „jänkupoiss“ Enn Joamets hea sõnaga, öeldes, et õpetasin luuletusi ja kõike, mida oskasin.
Iga aastaga kooliprogramm täienes ja õpetajaid tuli juurde Aino Randma, Paula Ratasepp, Lyvia Jõesaar, Karin Reinla, Linda Matsik. Juhatajad olid Johannes Kütt, Efstav Saar ja Ain Reinla.
Olin ka 1946. aastal õppealajuhataja. Lastega sain hästi hakkama ja kohtudes meenutavad hea sõnaga. 1949. aastal sai kool 7-klassiliseks ja I ja II klass asus koolimaja kõrval Haamri majas. 7. klassi tuli ka varem kooli lõpetanud õpilasi.
Igal sügisel kui lapsed läksid kooli, oli väga suur soov koos nendega minna, kuid see oli minu jaoks võimatu. Kahju oli loobuda armsaks saanud õpilastest ja õpetajatest.
Jõudu Sulle Vara koolipere oma probleemide lahendamiseks ja ajaga kaasas käimiseks!
Herta Koort (Koppel)