27. -28. mail toimusid Vara Põhikoolis olümpiamängud. Erinevad võistlused ilmestasid kogu kooliaastat, võimsa finaalini jõuti mai lõpus.
2013/2014 kooliaastat läbis üks teema, mille ümber elu keerles ja kees. Selleks oli kooliolümpia. Õpilased osalesid aasta läbi erinevatel võistlustel, näiteks sporditeemalisel luulekonkursil, olümpiateemalisel viktoriinil, jüriöö jooksul ja maskotikonkursil. Tänu sellele on nüüd Vara koolil ka päris oma maskott, mesimumm, keda võisid vallaelanikud juba avatseremoonialgi näha. Võistkond, kes kõige aktiivsemalt olümpiapäeva eel toimunud võistlustest enim osa võttis, oli vapra Eneli Rooma juhtimisel Saaremaa.
Nagu kõik korralikud olümpiamängud, algasid ka Vara Põhikooli Muinas-Eesti olümpiamängud avatseremooniaga õhtul enne esimesi suurvõistlusi. Vihma ja külma tuult trotsides toimus rongkäik, kus hüüete ja hurraade kajades marsiti läbi Vara küla, mille järgnes Muinas-Eesti olümpiamängude pidulik avatseremoonia.
Tseremooniale oli oodatud kogu Vara valla rahvas, kes oli sõnasabast kinni võtnud ja staadionil oli pealtvaatajaid palju. Laulude ja tantsudega esinesid lasteaialapsed, mudilaskoor, K-Dance`i tantsijannad ja Vara naiste rahvatantsurühm Kiljak. Peeti uhkeid avakõnesid ja lisaks pidid traditsioonile kohaselt olümpiavande andma võistlejad, kohtunikud ja mentorõpetajad. Muidugi ei puudunud tõrvikud, mis küll vahepeal vihmase ilma tõttu kustuda tahtsid, ega liputseremoonia. Lõpuks sai süüdatud ka olümpiatuli. Et aga kõik pealtvaatajad ja võistlejad ka järgneval võistluspäeval terved oleksid, pakuti pärast avatseremooniat kooli aulas kõigile saiakesi ja mahla.
Võistluspäev
28. mail toimusid erinevad Muinas-Eesti kultuurist inspireeritud võistlused. Algul selgitati välja individuaalalade parimad. Iga õpilane sai endale lemmikalad valida ja nii leiti Vara kooli parimad kotijooksjad, ulukipüüdjad, vibulaskjad, korilased, ragulkaga täpsuslaskjad, sõdalaserüüs kaugushüppajad, jõumehed, hobuse loo alt läbipugejad ja käesurujad.
Seejärel läks võistluspäev edasi võistkondlike aladega. Iga võistkond kandis Muinas-Eesti maakonna nime, nii võistlesid üksteisega Vaiga, Ugandi, Sakala, Järvamaa, Revala, Virumaa, Saaremaa, Harjumaa ja Mõhu. Igasse maakonda kuulusid õpilased kooli erinevatest klassidest, seega olid igas võistkonnas vanuserühmad esindatud ja seega olid kõik vägagi võrdses seisus. Võistkondlikke alasid oli kokku viis, kõik võistkonnad pidid üksteisega igal alal võitlema, et selgitada Vara parimad muinaseestlased. Esiteks tuli staadionijooksus mõõtevahendeid kasutamata välja selgitada, kui pikk maa on 192,3 m, mis oli Vana-Kreeka olümpiamängudel staadioni pikkuseks. Teiseks oli vaja vallutada kindlus, milleks kasutati palle ja võrku – kes rohkem palle teise poolele viskab, see on võitja. Muidugi ei saa muinaseestlased läbi köieveota, mis on traditsiooniliselt säilinud tänapäevalgi. Neljanda võistkondliku alana tuli ületada nelja lauajupi abil soo, kusjuures soost pidid nii üle saama seitse võistkonnaliiget. Viimasena peeti teatevõistlust, mis koosnes erinevatest ülesannetest ja sellesse mängu olid kaasatud ka õpetajad. Igal meeskonnal oli aasta läbi abiks nende enda mentorõpetaja, kes nüüd ankruna ragulkaga täpsust laskma pidi.
Võitjatele medalid kaela
Selgus, et Muinas-Eesti olümpiamängudel võidutses Virumaa võistkond, mille kapteniks oli Andres Kivi, teise koha saavutas targa vanema Jaan Eerik Tilgari juhtimisel Sakala ning kolmandale kohale jõudis võistkond Revala, mille kapteniks – ainsa neiuna esikolmikus – oli Karoliina Arold.
Nii individuaalvõistluste kui ka võistkondlike alade parimad said endale Eesti Olümpiaakadeemia toel kaela medalid ja mälestuseks aukirjad ja mis kõige tähtsam – nagu olümpiasangaritele kohane, palju au ja kuulsust!
Kooliolümpiamängude korraldamise eestvedajaks on Eesti Olümpiaakadeemia, kes parimaid projekte ka rahastab. Loodetavasti saab sellest spordielu edendamiseks kena traditsioon.
Eleene Sammler
Page 4 of 13