Factorem
DETSEMBER 2015
KUHU PEITA SPIKKER?
ÜLLATAME DIREKTORI PIKALI VARA KOOL MOBIILIVABAKS? AUHINNALINE RISTSÕNA
Kuhu peita spikker?
Regina Karise, Sälli Kõivik
Kindlasti on kõigil tekkinud olukordi, kus õppimist on nii palju ja kõike lihtsalt ei jõua teha. Ma usun, et nii mõnigi on otsustanud sellises olukorras endale spikker valmistada. Kuid milline spikker valida ja kuhu seda peita? Siin annamegi teile mõne idee ja ka hoiatuse, mis on kasulik, mis mitte. 1. Üks võimalus on kerida pastaka sisse paberirull, kuhu on vastused peale kirjutatud ja iga kord, kui pastakat klõpsad, siis ilmub uus rida teksti ette. Kahjuks võib aga kasutaja vahele jääda liigse plõksutamisega. 2. Üks tõeliselt keerukas, kuid tõhus spikker on uuristatud hariliku pliiatsi sisse. Hariliku keskele tuleb teha ava, kuhu saab spikri sisse panna ja vajadusel välja tõmmata. Kuid kas on vaja nii peensusteni minna? Lihtsamaid asju saab ka kustukummi peale kirjutada. 3. Kui küsida vanemate naiste käest, kuhu nemad oma spikrid peitsid, siis päris paljud vastavad, et kirjutasid seeliku alla kintsu peale ja tunnis siis lihtsalt kergitasid seelikut. ETTEVAATUST! Jälgi, et sinu kõrval ei istuks terava pilguga poisse. 4 Kui Sul õnnestub enne tööd õpetajata klassi jääda, siis võid oma vastused lihtsalt kriidiga põrandale kirjutada. Peale tundi kustuta kirjutatu kindlasti maha, muidu on avastamine kindel. 5. Eelkõige neidudele mõeldes on välja töötatud spikerdamisviis, kus tuleb panna käepaela, -võru või -kella sisse spikker.
2
Pastaka sisse peidetud spikker
6. Lisaks on räägitud „pudeli meetodist“ – tavaline vee või limonaadipudel, aga kleepsu sissepoole (valgele poolele) on kirjutatud spikker ning kleeps on uuesti pudelile kleebitud. 7. Pudelit saab spikerdamiseks veelgi kasutada – see koht, kus tavaliselt on pudelil joogi koostisosad kirjas, sina tuleb panna paber, kuhu peale on kirjutatud spikker. Eeskujulik taaskasutus, kas pole?
Spikker joogi koostisosa peal
Spikker seeliku all
8. Viimasena mainime ära klassikalise lähenemise, milleks on kalkulaatori kaane sisse spikri peitmine. Alati on võimalus loota, et õpetaja on üleöö pimedaks jäänud ja lihtsalt õpikust maha kirjutada
Need on vaid mõned võtted spikerdamiseks, kuid nende kasutamisel tuleb meeles pidada, et varitseb oht, et spikri tegemisel jäävad asjad lihtsalt meelde. Lisaks on mõistlik meeles pidada, et ka õpetajad on samuti kunagi õpilased olnud ja nad teavad paljusid häid nippe ja oskavad Teid, kallis spikerdaja, kahtlustada. Spikerdamine ei ole õige lahendus heade hinnete saamiseks, õigem (ja tihti ka kiirem) on osa lihtsalt ära õppida.
Kõige jõululikum klass Kuna jõulud on imeline aeg, otsustasime kaasa aidata sellele, et ka koolimajja rohkem jõulutunnet tuua. Korraldasime klasside kaunistamise võistluse ja palusime erapooletutel žüriiliikmetel kõige jõululikum klass välja valida. Žüriisse kuulusid: Eive Ambo, Aili Vesselov ja Merli Katsan. Võitjad: 1.-3. klasside arvestus valiti kõige kaunimaks 3. klass. Selle klassi kaunistamise kohta öeldi, et kaunistamisel on vaeva nähtud ning kõik on tasakaalus. 4.-9. klassi puhul hinnati klasside kaunistamist aineklassiti, sest mõni klass sai kaunistada lausa mitut klassi. Kõige jõululikumaks hinnati inglise keele klass, mille kaunistas 6. klass. Selle klassi kaunistamise kohta öeldi: „ Käepärastest vahenditest on palju tehtud, aga samas on klass stiilne ja puhas.“ Lisaks toonitasid žüriiliikmed, et klassi sisse astudes tekib jõulutunne. Olgu öeldud, et selles klassis on ka kuusk! Alljärgnevalt pilte neist klassidest, et oleks näha, millest eeskuju võtta.
KUUsk ja KUUes klass
Inglid tõid 6. klassile võidu
3. klaslinnutiivulsis lendab aeg jõuludeni
Kuidas õpetaja Kadril läheb?
Astrid Kivi
Kumb on põnevam roll: kas ema või õpetaja? Võin öelda, et kumbki amet pole kerge ja mõlemad nõuavad head enesevalitsemist ja kannatust. Kuidas on õpetamisega?
lood
kooli
ja
edasise
Kui olin paar nädalat kodus olnud ja ennast välja puhanud, aga beebit veel ei olnud, siis natuke tekkis igatsus kooli, inimeste ja millegi tegemise järele, aga praegu pole selleks enam väga aega. Kuna elu on ettearvamatu, siis ma ei julge tuleviku kohta midagi eriti lubada, aga hetkel usun küll, et naasen tööle õpetajana. On teil mingeid plaane ka jõuludeks? Sel aastal plaanin esimest korda tuua koju kuuse ja toa kenasti ära kaunistada, kuna nüüd on mul päris oma pere. Plaanime olla peamiselt Tartus. Kindlasti tahan ka oma vanematel ja vanaemal külas käia. Kas te usute jõulumaagiat? Õpetaja Kadri ja Joonas
Kuna meie endine inglise keele õpetaja Kadri Jaska on nüüd juba kuuvanuse pojakesega kodus, on paras aeg temalt küsida, kuidas ta uue eluga kohanenud on. Kuidas teil läinud on? Alguses oli koju jäämine nagu puhkus, sest tööl käima ei pidanud ja beebit ka veel ei olnud, aga nüüd on elu palju keerulisem: tuleb elu sättida beebi järgi ja ema roll vajab harjumist, aga senimaani olen rahul. Mul sündis imearmas väike poeg Joonas.
4
Jõulumaagiat usun küll kindlasti. See pole selline asi, mis iseenesest tekib, vaid minu arvates tuleb see siis, kui ise seda uskuda. Lumi aitab jõulumaagiale ka kõvasti kaasa – mulle väga meeldib mõnusalt kerge talv ja nii, kui lumi maha tuleb, hakkan ma jõule ootama.
Miks käia kitarriringis?
Mette-Marit Poltan
Alates sellest kooliaastast on meil suurepärane võimalus õppida kitarri mängima. Huvilisi juhendab õpetaja Jakob Laidus ja proovid toimuvad kord nädalas. Otsustasin uurida, miks on kitarriring nii populaarseks saanud. Vastab kitarriõpetaja Jakob Laidus: Millal ja miks Te hakkasite kitarri õppima? Hakkasin kitarri õppima 13 aastat tagasi sellepärast, sest ema ütles, et mingu ma muusikakooli ja kitarr tundus kõige toredam mäng. Mis oskuseid see Teis arendanud on? Igasuguseid. Kitarrimängu oskus on hästi tore kas või iseenda rõõmuks ja Sa ei pea esinema mitte kellelegi. Lihtsalt, et endal oleks tore. Sellest tulenevat, et muusikakoolis õppisin, pidin esinema ka, niiet esinemisoskus on mul ka olemas.
Vastavad kitarrihuvilised: Miks Te hakkasite kitarri õppima? Rhett Perve: Ma olen tahtnud terve elu kitarri õppida. Marten Karise: Sest see on äge! Liilia Kivirüüt: Eks see on unistuste täitumine. Kunagi on unistatud sellest ja nüüd tekkis võimalus. Mis oskuseid see Teile annab? Rhett: See on nagu teine keel, näiteks nagu võõrkeel. Ma saan selle abil rääkida teiste muusikutega. Marten: Sõrmede liikumist, muusikalist kuulmist, oskan isegi juba natukene nooti tunda. Liilia: See annab sõrmede liikumist, rütmi tunnetust, noodikirja tundmist.
5
Vara kool mobiilivabaks? Magnus Margusson Rait Laksaar
Lugesime Postimehest, et Tartu Tamme kool keelas algklassides vahetunni ajal mobiiltelefonide kasutamise. Otsustasime uurida, mida meie kooli õpilased ja lapsevanemad sellest arvaksid.
Küsitlesime ka esimese klassi õpilast, tema arvamus asjast oli selline: „Need lapsed, kes elavad kaugemal, neil on vaja helistada vanematele, sest võibolla pole õpetajat koolis või pole õpetajal lapsevanemate numbrit.“
Küsitlesime nii õpilasi kui ka lapsevanemaid ja saime erinevaid vastuseid, millest mõned tooksime ka välja. Lapsevanemate üsna ühtne järeldus oli järgmine: „Telefonide ärakeelamine on vajalik, sest lapsed ei oska endale vabal ajal tegevust leida, lapsed otsivad vaheldust telefonimängudest, kui aga juhtub, et vahetunnis jääb telefonimäng pooleli, siis mõnikord on tunni ajal veel mõtted mujal, seetõttu võib langeda ka õppeedukus. Üksinda oma telefonis surfates kaob vahetunni aeg kiiresti ning sõprussuhete loomine jääb kasinaks.“ Lapsevanemad peavad siiski oluliseks, et telefonid peaksid lastel kindlasti olemas ja ka kaasas olema, kuid need võiks anda hommikul õpetajale ja peale koolipäeva saadaks need tagasi, sest see, kuidas laps koolist koju saab, vajab sageli kontrollimist. Nii on võimalik lapsel oma kodustega ka enne koju jõudmist suhelda.
6
Eks tegelikult otsustab iga pere ise, kui vajalik lapsele telefon on, kuigi samas peaks siis kindlasti lapsele ka telefoni kasutamise reegleid tutvustama. Loodame, et koolipäeva ajal telefone siiski väga palju ei kasutata, kui ei ole just õpetajatega kokkulepet, et seda kasutatakse õppeeesmärkidel. Ehk aga annab küsitlus mõtlemisainet koolijuhtidele.
Aga miks seal telefonis passitakse?
Regina Karise
Nutitelefonidesse saab laadida väga palju erinevaid äppe ehk mobiilirakendusi. Nendeks võivad olla mängud, sotsiaalvõrgustikega seonduvad rakendused või muud sarnast. Nendega õpilased päevast päeva tegelevadki! Küsisime meie kooli õpilastelt, milliseid äppe nende telefonist leida võib. Saadud tulemused panime tabelisse ja siin need on! Küsitluse käigus nimetati kokku 42 erinevat mängu või äppi.
7
Tunne Õpetajat: Vallo Madar Rhett Perve, Markus Võime Rait Nigol Kust te pärit olete?
Kui kaua olete Vara Põhikoolis töötanud?
Sellega on palju segadust. Olen pärit Lääne-Virumaalt Lehtsest. Sündides oli Lehtse Järvamaa osa.
Üle 20 aasta.
Mis koolis Te ise õppisite? Lehtse koolis. Millistes koolides olete veel töötanud? Ei olegi. See ongi esimene ja viimane praegu.
Millal tekkis Teil huvi aine vastu, mida õpetate? Bioloogia vastu tekkis huvi siis, kui õppisin Jäneda Sovhoostehnikumis. Keemiahuvi kujunes mul Eesti Põllumajandusülikoolis. Geograafia oli lemmik juba põhikoolist ja infotehnoloogia vastu tekkis huvi Vara Põhikoolis.
Milline on õpetaja Vallo? Karoliina Arold Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
8
Õpetaja Vallo on tohutult hooliv ja mõistlik. Tema poole sai pöörduda erinevate probleemide ja murede korral ning ta leidis alati lahenduse. Vallolt saadud teadmistega on võimalik suurepäraselt hakkama saada nii gümnaasiumis kui ka edasises elus. Vallo on tõeline talent.
Kui Te ei saaks enam mingil põhjusel oma ainet õpetada, mida õpetaksite? Olen õppinud Tartu Ülikoolis loodusaineid – seega füüsikat, sellega on lihtne. Kuhu olete reisinud? Üldiselt olen reisinud päris palju Euroopa piires. Minu esimesed reisid välismaale olid Soome ja Rootsi, sellele järgnesid Holland, Belgia ja Saksamaa. Saksamaa ei olnud päris tavaline reis, vaid töötasin seal neli kuud. Mägede poolest on mulle meelde jäänud Tšehhi, Slovakkia, Austria, Šveits ja kääbusriik Andorra. PõhjaNorras aga olen nautinud polaarpäeva. Olen külastanud ka kolme saart Atlandi ookeanis. Island on pakkunud suuri elamusi oma geisrite ja laamade lahknemise alaga. Igavese kevadise saar Madeira on meelde jäänud oma ilu ja rohelusega, Tenerife seevastu oma vulannilise liivaga. Aafrikas olen külastanud Tuneesiat ja Marokot, mis kuuluvad islami kultuuriruumi ja erinevad päris palju eelnevatest sihtkohtadest. Millal te viimati reisisite? Viimati olingi sügisvaheajal Marokos. Kas teile loomad meeldivad?Millised loomad on Teie lemmikud? Jah, lemmikuteks: küülik, koer ja kass. Endal mul kodulooma pole. Mis on teie lemmikjook ja lemmiksöök? Vesi, sest seda ma joon tõesti palju. Ilma selleta ma ei saa. Muidu olen kõigesööja.
Mis on parim spikker, mille olete avastanud? Parimat ei olegi. Olen neid üldse vähe avastanud. Üks oli hästi väikse kirjaga voldik. Sellega oli palju vaeva nähtud. Millist muusikat kuulate? Muusika suhtes on mul kaks äärmust. Vabadel hetkedel kuulan Scooterit. Võin kuulata ka klassikalist muusikat, näiteks pärast kooli. Klassikalisest on mu lemmik Strauss. Kui palju ja mida te telerist vaatate? Üldjuhul tööpäevadel vaatan uudiseid. Ja siis vabadel päevadel vahest vaatan järele mõnda filmi Kas te mängite arvutimänge? Ei mängi, vahest õpilasi nähes on tekkinud tahe, et mängiks ka telefonis, aga keegi ei ole mind mängima õpetanud. Õpilased võiks soovitada mänge ja need lahti seletada, sest mängude mängimine on ka oskus. Mitu tundi olete päevas koolis? Kuskil üheksa tundi. Kui kaua sooviksite veel Vara Põhikoolis õpetada? Üldiselt pole mul siin kunagi mõttes olnud, et peaks Vara Põhikoolist lahkuma, kuna ma olen oma töö ja hobi kokku viinud.
Mitu märkust Te päevas kokku panete? Üldjuhul ei tule ühtegi märkust päevas, märkusi kirjutan väga harva.
9
Kuidas me direktorit üllatasime 7. klass
Jõuluajal saavad õpilased kodust kinke, tehakse klassis loosipakke ja tavaliselt kingitaks midagi ka klassijuhatajale. Kogu sellest jõulutrallist kipuvad kõrvale jääma aga need õpetajad, kellel klassi pole, kooli töötajad ja ka direktor. Sel aastal üritasime aga olukorda parandada ja ka direktorile jõuluüllatuse teha. 1. päev – reede, meedia tund Anti: Meil oli meedia tunnis ajalehe koosolek ja tahtsime meie lehes sarnast eksperimenti teha nagu eelmise aasta üheksandikud õpetaja Vallole tegid, tegid talle üllatuse ja kaunistasid kogu klassi salaja ära. Äkitselt vupsas mulle pähe mõte, et võiksime söökla ära kaunistada, sest see on jõulude paiku vahel tühi. Ütlesin oma mõtte välja ja hakkasime arutama, kuidas seda teha ja milliseid probleeme võib tulla. Thea: Anti mõtte peale, tuli mulle pähe, et söökla on nii suur, et seda on raske kaunistada. Aga direktori kabinetti oleks palju lihtsam ja ägedam kaunistada, võiks sihikule võtta hoopis selle. Sosistasin: „Pst! Regina, kaunistame hoopis direktori kabineti ära!“ Kõigile hakkas see plaan kohe väga-väga meeldima. Regina: Kui meediatunnis direktori üllatust planeerisime, tuli minul idee, et päkapikk peaks ka direktoril käima. Selleks on aga vaja sussi. Järgmise kolme päeva jooksul tegin ma rohelist sussi kollase tutiga. Sussile tikkisin nime „Jüri“. Sussi sisse panime päkapikule eeskujuks ka ise mõned kommid, mille Thea ostma pidi. Ta helistas mulle ostmise aja jooksul kolm korda, et ikka õiged kommid valida! 2. päev – kolmapäev Astrid: Otsisin Thea telefonist jõulupilte, mida joonistada ja äkki leidsin megaarmsa lehvitava mõmmi, mis oli aknale pandud. Sälli ülesanne oli seda joonistada ja selle välja lõikama ja lõikas mulle töö käigus kaks korda peaaegu sõrme! Sälli: Minu ülesanne oli lehvitava mõmmi joonistamine. Küsisin õpetajalt teipi ning teipisin neli paberit kokku. Teipisin ennast ka kogemata peaaegu sinna külge. Kui mõmmi valmis sai, oli vaja silmad ja suu lõigata. Meil polnud õiget nuga ja pidin seda kääridega tegema. Lõikasin endal peaaegu patsid maha. Rait Nigol: Kui Regina enda õmmeldud ja tikitud komme täis sussi meile näitas, tuli meil Rhettiga mõte, et sussi sisse võiks panna ka vihje selle kohta, kes direktori kabineti kaunistamise taga tegelikult on. Tahtsime direktorile mõistatuse kirjutada ning otsustasime teha matemaatilise tehte, mille vastus on 7. Otsustasime teha arvutusketi. Tegime kolm rida tehteid ja ühe kalkulaator ütles vastuseks -99, teise oma 1, uuesti arvutades saime tulemuseks 10. Peast arvutades saime vastuseks 7. Kuna alguses tegime arvutuse astmete ja jagamistega, läks kõik sassi. Lõpuks viskas see juba kopa ette ja tegime ainult liitmist ja lahutamist, sest pidime ju homseks kõik asjad valmis saama, et homme direktori kabinet ära kaunistada. Markus: Kolmapäeval oli meil kaks kirjanduse tundi, mis olid planeeritud direktori eksperimendi ettevalmistamiseks. Esimesel tunnil segasin tundi nagu hull. Teisel tunnil pidime hakkama kaunistusi tegema ja ma ei viitsinud, kuid õpetaja oli juba nii väsinud mu lollimängust ning mul
10
hakkas temast kahju ja hakkasin rahulikult tööd tegema. Pidin lumehelbeid tegema. Natuke enne tunni lõppu hakkas lund sadama! 3. päev – neljapäev Kristjan: Mina pidin neljapäeval all söökla juures direktorit luurama, kui ta söömast tuleb, siis pidin helistama teistele, et nad teaksid, et tuleb lõpetama hakata. Markus: Teise tunni ajal lollitasin ja mängisin purjus inimest, hetk enne tunni lõppu läksin matemaatika klassi tundi segama. Õpetaja Külli saatis mu välja ning ma mängisin ikka edasi. Kui kell oli juba tundi helisenud, siis tuli uuest osast direktor ja karjus vihaselt: „Võimeee! Mine tundi!“ Ta jäi natukeseks ajaks ukse taha kuulama, et ma enam tundi ei segaks. Rhett: Kuigi plaan oli kõik koos vahetunni ajal direktori kabinet ära kaunistada, läks see plaan lörri. Koolis oli sel päeval palju jamasid ja õpetaja Eleene arvas, et direktor võib selle peale väga vihaseks saada, kui just täna tema kabinetti läheme. Otsustati direktorit ääri-veeri jamade ärahoidmiseks hoiatada ja kaunistama minna reedel ja väiksema seltskonnaga. Terve klass oli selle peale maruvihane. Regina: Küsisin direktorilt neljapäeva õhtul, kui ma oma tööd ära viima läksin, kas võime teda üllatada proovida. Ta vastas jaatavalt. 4. päev – reede Magnus: Reedesel tunnis tegime loodusõpetuses katseid ja nii läks direktoril meelest tüdrukud 10 minutit enne tunni lõppu ära lasta, kuigi nii oli kokku lepitud, et nad lähevad „slaidiesitlust ette valmistama“. Õnneks meenus talle ja ta lasi tüdrukud viis minutit enne tunni lõppu ära. Kui kell helises, lõpetas direktor tunni, aga meie üritasime aega võita ja küsisime temalt pärast kella helisemist veel küsimusi. Thea: Reedel, kui üllatuse valmis sättima pidime, põgenesime viis minutit enne tunni lõppu Sälliga loodusõpetuse tunnist. Pabistasime väga, et äkki tuleb direktor ise ka alla oma kabinetti millelegi järele. Kui direktori kabinetti jõudsime, oli õpetaja juba seal ja mõned kaunistused üles pannud. Tema valvsa pilgu all panime lumehelbed seintele, kaunistused sõnajalale ja asetasime sussi koos kommide ja mõistatusega direktori lauale. Lehvitava mõmmi teipisime aknale. See nägi täpselt nii äge välja, nagu lootsimegi. Saime vahetunniks kabineti kaunistatud, aga direktorit ei olnud veel kuskil näha… Kuidas üllatus meeldis? Vastab direktor Jüri Toit: Üllatused, head, meeldivad alati. Nende peale ei vihasta kunagi. Külarahvas käib õhtuti lastele karu näitamas. Tore! Nüüd lisaks minu tilluke jutuke minu poolt: Piilujale paistis põnev pildike: Päkapikud purevad paljude pisikeste peadega pikalt presentide paigutamise probleemi: punker pisike, paljast pinda piskult- paksult paisatud presidendist pilte, pirakaid plaane püüdlikult pragudesse pistetud, präänikupuru peidikutesse pudistatud- pigistaks peaaegu pisara! Plaan pikalt paigas – peab paraku proovima. Püüdlusi pärgas pöörane plaksutamine, paugutajatega plärtsutamine. Päkapikkudele paluks päitsisse paigutada piparkook – piisavalt pirakas! Tänan ja soovin üllatajatele rahulikke kingirohkeid jõule!
11
Risti-rästi jõulud Leia sõnarägastikust nii palju jõuludega seonduvaid sõnu, kui vähegi suudad. Lõika ristsõna lehest välja ja too see 7. klassi Thea kätte, sest tema mõtles selle ristsõna välja! Parimate otsijate vahel loositakse välja auhind!
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Anekdoodid Küsimus: “Mis vahe on jõuludel ja jaanipäeval?” Vastus: “Jõulud on vaid korra aastas, aga jaanipäev igal aastal
Factorem
Vara Põhikooli koolileht
Reporterid: 7. klassi õpilased Juhendaja: Eleene Sammler Küljendaja: Thea Zirkel
2015 TALV
„Ma panin oma naisele nendel jõuludel kingi kuuse alla,” ütleb üks talunik teisele. „Ja mida ta ütles?” küsis teine. „Ta pole seda veel leidnud, meil on suur mets.” „Isa, kas me võime nendeks jõuludeks kassi võtta?” küsib Juku isalt. „Ei tule kõne allagi. Me sööme seapraadi nagu kõik teised.”
Juku jõuluaja reeglid: 1. Kingitused jagunevad kaheks: need, mis sulle ei meeldi, ja need, mida sulle ei kingita. 2. Jõulude ajal on kõige vastikum see, et külmkapp on head toitu täis, aga seda ei tohi enne süüa, kui jõuluvana on ära käinud. 3. Kui sa vihkad jõule, siis ... oled sa kaheksakümne kolmel juhul sajast mandariin!